Pärnu Vana turu lugu
01.okt.2016

Kalev Vilgats

Oktoobri algul 20 aastat tagasi hakkasid lõpusirgele jõudma läbirääkimised Pärnu kunagise kolhoosituru saatuse üle. Õigusjärgne omanik oli juba üle kahe aasta taotlenud omale kuuluvat maad tagasi, linn puikles. Munitsipaalettevõte (ME) Vana Turg oli kellelegi raekojas asunud linnavalitsusest nii kallis, et otsus ei tahtnud kuidagi sündida. Turumaa õigusjärgne omanik Ain Pajo oli nõus hüvitama enda maale ebaseaduslikult paigaldatud ajutiste ehitiste ehk turuputkade maksumuse. Putkade ehitusdokumentatsiooni järgi oli kogu krempli väärtus umbes 580 000 krooni. Linna tellitud hinnangul oli summa ligemale 1,6 miljonit krooni. ME Vana Turg bilansiline väärtus oli ligikaudu 700 000 krooni. Samale järeldusele jõudis üks teine kinnisvarafirma, mistõttu võis oletada, et lõplikuks hinnaks kujuneb midagi 700 000 ja 1,6 miljoni vahel. ME Vana Turg palgal oli 23 inimest, veel kaks kohta olid täitmata. Pajo plaan nägi ette alustada rekonstrueerimist turuvärava juurest ja selle ümbruse putkadest, mis vaid ausõna najal püsti seisid. Osmikute asemele pidi tulema 50 x 70 meetrit kinnine ühekorruseline hall, mõeldud kaubitsemiseks toidu ja muu turukraamiga. Säilisid välimüügiletid. Uuenev Vana turg pidi saama korralikud tualettruumid, kanalisatsiooni, einestamiskoha, paremad sanitaartingimused, ajakohased lao-ja hoiuruumid. Nagu öeldakse: tahtmine olevat taevariik, sinna saamine iseasi. Mõistagi ei teinud Pärnu linnavalitsus 8. oktoobril 1996 oodatud tagastamisotsust. Viivitamist põhjendas toonane linnasekretär Ulvi Reimets vajadusega koguda lisadokumente turuehitiste seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse kohta. Samuti taheti garantiisid, et linn kunagi natsionaliseeritud maa eest selle omanikult ikka oma raha kätte saab. Pajo laiutas käsi, sest tema meelest oli kõige suhtes juba kokku lepitud. Olukorra muutis keeruliseks see, et kohe-kohe olid tulekul kohalikud valimised ja Pärnu linnavalitsuse vahetumine, samuti lõi Ain Pajo aktiivselt kaasa kohalikus poliitikas. Linnasekretär Reimets pidi ajakirjanduses veel kord selgitama, et vaieldakse rahasumma üle, mille õigustatud subjekt Hillar Pajo (teda esindas poeg Ain Pajo) peab turuputkade kõpitsemise eest välja käima. Linna neelud käisid pea kahe miljoni krooni järele. Pajo oli kirja-

likult nõustunud umbes 600 000 krooni ehk bilansilise maksumusega. 12. tunnil saavutati siiski kokkulepe ja 18. oktoobril 1996 otsustas linnavalitsus anda kunagise kruntrendimaa aadressil Suur-Sepa 18 Hillar Pajo omandisse. 7663ruutmeetrisele kinnistule seati hüpoteek 1 402 118 krooni suuruses summas, mis pidi tasutama hiljemalt kuu jooksul pärast maa kinnistamist. 24st turutöötajate töölepingust lubas Pajo 23 üle võtta, uusi väljakutseid pidi hakkama otsima vaid juhataja. Pajole seati kohustus säilitada nimetatud alal turupidamine vähemalt viie aasta jooksul. 2. jaanuarist 1997 hakkas Vana turu tööd korraldama Ain Pajole kuuluv AS Foto Pärnu ja turu direktori ohjad haaras Pajo ise. Ehitusplaanid vajusid veidi enam tulevikku, sest asjaajamine venis. Küll lubati, et turg hakkab tööle seitsmel päeval nädalas. Veel samal aastal algatas arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal turuala detailplaneeringu. Asjaajamine võttis ikkagi tublisti aega ja jaanuaris 2003 oli turu seisund juba nii hull, et toiduseaduse alusel keelati Vanal turul toidukauba müük. Märtsiks olid putkad valdavalt lammutatud ja kanalisatsioonitorustike rajamise ja ülepumpla ehituse

läbirääkimised linnaga hakkasid lõppema. Uut Vana turgu hakkas ehitama ehitusfirma FKSM ja 16. aprillil pandi nurgakivi. Olavi Vaher Tartu ReProjektist oli projekteerinud 1485ruutmeetrise 10,8 meetri kõrguse PVC-kilega kaetud halli, mida kolmest küljest ümbritsesid ligemale nelja meetri kõrgused boksid. Turulistele oli 60 parkimiskohta. Vana turu investeeringu suuruseks kujunes 15 miljonit krooni. 6. juunil 2003 oli Rutt ja Ain Pajol ning abilinnapea Riina Müürsepal põhjust osaliste juuresolekul linti lõigata ja rahvas pääses ostlema 17. juunil. Lõpliku ilme pidi uuendatud turg võtma 2004. aasta suveks. Vana turu uus hoone valiti Pärnu aasta teoks 2003. Juuli algul 2004 ostis Arco Vara AS Pajolt Vana turu ära. AS Pajo oli kinnistu Ühispanga kasuks koormanud 12 miljoni kroonise hüpoteegiga. Leht kirjutas, et tehinguga teenisid Pajod vähe, kuid said lahti kohustusest. Hea seegi. 1. märtsil 2013 ostis Vana turu Bellvory Turg OÜ Arco Vara tütarettevõttelt Arco Investeeringute AS. Ajaloolise kauplemiskoha ostja Bellvory Turg OÜ kuulub Bellvory Management OÜ-le, mille omanik on Olga Dubovitskaya. Tänavu veebruari algul teatati Vana turu sulgemisest kevadel kaheksaks kuuks, et ehitada 1200ruutmeetrine Rimi kauplus. Turukauplejatele lubati, et uuest pinnast on poe päralt kolmandik ja kahel kolmandikul jätkab turg, samuti ei kao hooajaline väliturg. Uus poe- ja turuhoone kerkib jõudsalt.

Vana turu investeeringu suuruseks kujunes 15 miljonit krooni